Hiiumaa maapõuest

Katkend

Hiiumaa maapõu ei ole oma rikkuse- vaesuse osas ülejäänud Eesti suhtes erandlik – ikka needsamad maavarad, mis mujalgi Eestis: turvas, kruus- liiv, savi, lubjakivi ja kosutav põhjavesi, kui ka seda maavaraks pidada.

Turvast ei ole Hiiumaal nii palju, et teistega jagada, aga oma tarbeks parasjagu: tööstusliku lasundi pindala on üle 4000 ha ja arvele võetud varudena ligi 15 000 tuh. tonni. Nii nagu kasutusala poolest on valdavaks väetisturvas, nii on soodest tootmisalana ülekaalukalt suurim Pihla. Ülejäänud soodest, kus varude üle arvet on peetud ja üle 100 tuh. tonni arvele võetud, väärivad veel mainimist Määvli, Õngu, Osja, Hermistu, Kaupsi ja Prassi.

Sapropeel ehk järvemuda, mida saab kasutada nii põllumajanduses (väetisena, söödalisandina) kui meditsiinis, arvestatavaid leiukohti on Hiiumaal üks – Tihu järv, kus selle varuks on arvutatud üle 800 tuh. m3.

Savi, st jääjärvelist viirsavi on Hiiumaa pinnakattes palju ja selle hulgas on küllaldaselt palju ka sellist, mis kõlbab ehituskeraamiliste toodete (katusekivide, telliste jne) valmistamiseks. Praegu küll Hiiumaal ühtegi tellisetehast ei tööta, kuid ennemalt on mitmel pool (Luguse, Utu, Tempa, Kidaste ja mujal) neid siiski tehtud. Viirsavi on Hiiumaal maavaralisest seisukohast lähtuvalt uuritud ja ka mitmeid leiukohti välja eraldatud.

Suurimaks neist on Partsi– Suuremõisa perspektiivala, kus sinakashalli kuni hallikaspruuni sitkeplastse tootmiskõlbuliku savikihi paksus 20 km2 alal, kus kattekihi (liiva) paksus on alla 1 m, on keskmiselt 8 m (5– 12 m) ja varu hinnanguliselt 160 milj. m3 (Eltermann ja Suuroja 1992).

Risti– Mudaste perspektiivala kasulik kiht on esindatud samuti sinakashalli kuni hallikaspruuni sitkeplastse viirsaviga ja tootmiskõlbuliku kihi paksus 4 km2 alal on kattekihi (liiva) paksus 0,5– 0,8 m. Keskmiseks savikihi paksuseks on keskmiselt 5 m (2,8– 7,2 m) ja varu hinnanguliselt 20 milj. m3.

Utu– Luguse perspektiivala – kasulik kiht on esindatud kollakashalli kuni hallikaspruuni sitkeplastse viirsaviga ja tootmiskõlbuliku kihi paksus 11 km2 alal, kus kattekihi (liiva) paksus on 0,2– 1,0 m, on keskmiselt 7 m (4– 12 m). Varu hinnanguliselt 77 milj. m3.

Vaemla– Õunaku perspektiivala – kasulik kiht on esindatud kollakas- kuni hallikaspruuni sitkeplastse viirsaviga ja tootmiskõlbuliku kihi paksus u. 1 km2 alal, kus kattekihi (liiva) paksus on alla 1 m, on keskmiselt üle 8 m.

Soovälja perspektiivalal on kasulik kiht esindatud hallikaspruuni kuni sinakashalli sitkeplastse viirsaviga ja tootmiskõlbuliku kihi paksus u. 1 km2 alal, kus kattekihi (liiva) paksus on keskmiselt 0,5 m, on keskmiselt 12 m (8– 15 m) ja varu hinnanguliselt 12 milj. m3.

Liiva ja kruusa on Hiiumaal piisavalt ning nende leiukohad on enamjaolt seotud Litoriina- ja Limneamere rannamoodustistega. Hiiumaa olulisemad leiukohad on Partsi, Määvli (Kapasto), Muda- Prassi ja Malvaste (Sinisalu 1986, Suuroja jt 1994).

Partsi, mille kruusliivad on seotud Antsülusjärve akumulatsioonlavaga, on Hiiumaa suurimaks kruusliiva karjääriks ja selle arvelolev kruusa varu on ligi 3 milj. m3.

Määvli (Kapasto) kruusliiva leiukoht on seotud Litoriinamere akumulatsioonilavaga ja varu (üle 10 milj. m3) ületab isegi Partsit.

Muda- Prassi kruusliiva leiukoht, mis hõlmab põhja- lõuna suunaliselt kulgeva ligi 15 km pikkuse Limneamere laugenõlvalise rannamoodustise Tatermaa – Emmaste vahemikus, on vaadeldav kolme piirkonnana: Muda (Tatermaa – Valgu vahemik), Prassi (Harju – Emmaste vahemik) ja Harju – Männiku (Harju asundusest itta jääv ala).

Malvaste liivaleiukoha, mis hõlmab jäävooluvete setetega tasandiku Malvaste ja Kauste vahelisel alal, liivavaru küünib samuti miljonitesse kuupmeetritesse.

Lisaks kirjeldatuile väärivad veel märkimist väiksemad, kuid kaugeltki mitte tähtsusetud Männamaa, Mänspe, Suurepsi, Hirmuste, Luidja, Kalana, Nõmba, Sääre, Tiharu, Armioja, Vakamaa ja Õunaku kruusliiva ja liiva leiukohad.

Ravimuda ei ole Hiiumaale niipalju kuulsust toonud kui sõsarsaarele Saaremaale ja üleaedsele Haapsalule, kuid Käina lahe ravimuda mis levib hobuserauakujuliselt ümber Vasikalaiu 183 ha- l ja on keskmiselt 0,42 m paksuse kihina varu hinnatakse ligi 800 tuh. m3- le).

Lubjakivi leiukohti on Hiiumaal parasjagu ja ennemalt on neist (Kärdlast Linnumäelt, Antonimäelt, Palukülast, Hilletest, Sarvelt, Vahtrepalt, Suuremõisa ümbrusest, Kõrgessaarest, Ninametsast, Reigist, Paopelt) murtud paasi nii lubja põletamiseks kui ehituskiviks. Käeoleval ajal on lubjakivi kaevandamise poolest Hiiumaal vaikus ja vaid Hilleste paemurrust on lubjakivi sadamaehituse (täitematerjali) tarvis murtud. Perspektiivalad on välja eraldatud Ninametsas, Palukülas, Sarve- Suuremõisa- Kallaste piirkonnas ja Hillestes.

Ninanametsa perspektiivala, mis asub Ninametsa poolsaare põhjaosas, pindala on 2 km2 ja maavaraks on siin õhukese klibukihi all lasuv Saunja kihistu (Ülem- Ordoviitsiumi Nabala lade) peitkristalne lubjakivi. See on keemiliselt puhas, st kõrge kaltsiidi sisaldusega lubjakivi, mis on kõlbulik nii kvaliteetse lubja tootmiseks.

Antonimäelt kuni Palukülani levival perspektiivalal Paluküla paemurrus paljanduvad Kõrgessaare kihistu (Vormsi lade) ja Moe kihistu (Pirgu lade) keemiliselt mitte nii puhtad, kuid ikkagi nii ehituskivina kui lubja põletamiseks kasutatud lubjakivid. Hilleste, Suuremõisa ümbruse ja Sarve poolsaare perspektiivalal moodustavad kaevandamisväärse kihindi Hilleste kihistu (Juuru ja Raikküla lade) kivististe ja nende purru rikkad lubjakivid, mida peamiselt on kasutatud lubja põletamiseks.

Maavarade ilmingud. Hiiumaalt on leitud ka seatina- ja tsingimaaki ning isegi naftat, kuid seda hulgal, mis ei tee neid veel kaevandamiväärseks ja seetõttu nimetataksegi selliseid leide maavarade ilminguks. Huvitavamaks ja vast ka kõige perspektiivikamaks võiks pidada Paluküla meteoriidikraatri ringvalli välisnõlvade piirkonnas leitud seatina- (galeniit) ja tsingimaagi (sfaleriit) ilminguid. Palukülas, kabeli juurest lennuväljale viiva tee ääres on avastatud Eesti teadaolevaist suurim seatina- ja tsingimaagi ilming. Oletatavasti sisaldab sealne 4 puurauguga läbitud, enam kui 40 m sügavusel asuv kuni 5 m paksune maagisoon ligi 100 000 tonni maaki (Suuroja jt 1994). Seal on avastatud ka vähemaid maagikehi, kuid kasutõotava tootmise tarvis on sellest siiski vähe.

Hiiumaa teiseks eksootikaks on nafta, sest siit on seda leitud rohkem kui kusagilt mujalt Eestist (Kattai jt 1994, Suuroja jt 1994). Nafta, õigemini küll looduslikke bituumeneid võib saarel leida kas immutuslaikudena, kõvastunud naftana (asfaldina) lubjakivide lõhedest ja pooridest või siis kohe päris vedela naftana rifilubjakivi pooridest. Hiiumaa on juba 1905. aastast, kui Vaemla mõisa mailt puurkaevu rajades naftatmeenutavat vedelikku saadi, olnud Eesti naftaotsingute pioneeriks. Hilisemad (1912– 1924) otsingud Vaemla kandis aga naftat ei andnud ja viimati (Suuroja jt 1994) seal piirkonnas rajatud puuraugud näitasid, et tegu on hoopiski Hiiumaa kõige naftajälgede vaesema alaga.