Kärdla kalevivabrik

Katkend

Kärdla kalevivabriku osaühisuse peategevus oli vabriku ja sellega seotud käitiste majandusliku tegevuse tagamine. 1927. aasta bilanssiaruannetest nähtub, et vabriku kõrval olid osaühisuse tuluallikateks erinevatel aegadel aurulaev Hiiumaa, elektrijaam, jahuveski Kärdlas, metsatööd Kärdlas ja Putkastes, saeveski Kärdlas, sadam, manufaktuuri kauplus, kudumise eratöökoda, kraasimise eratöökoda, valukoda (remonditöökoda), kontor ja ladu Tallinnas. Suurima käibega olid aurulaev (853 379 marka) ja kauplus (446 765 marka), kõige kasumlikum oli aga saeveski. Selle järel laev ja sadam. Juba 1928. astal tuli laev vaevu ots otsaga kokku ning kadus seejärel aruandlusest 1930. aastal. 1929. aastal lisandunud jahuveski tootis seevastu võrdlemisi head kasumit. 1930. aastal tekkis bilanssi elektrijaam.

Kui jälgida vabriku ja abieettevõtete kasumlikkust, siis näiteks 1936. aastal andsid need kontserni 5537 krooni suurusest puhaskasust 1873 krooni, kusjuures kaupade tootmisest tuli 2964. Ülejäänu tuli varanduse ekspluateerimisest.

Vabriku põhiosa ja abiettevõtete käibed olid loomulikult erinevates suurusjärkudes.

Kalevivabriku majandustegevusest kõneldes ei saa mööda vaadata ka selle saare suurima sotsiaalmajandusliku üksuse kohustustest kogukonna ees. 1921. aastal näiteks näeme tasude maksmist õpetajale, köstrile ja teistele kirikuteenistujatele kokku üle 3000 marga, toetus koolile 3600 marka ning seegi ülalapidamise kulud olid 20 738 marka. Muude hulgas märgitakse ka toetust nõdrameelsele.

1925. aastal maksti tööstuse töölistele palka 5 156 267 marka, seda 10 451 606 marga suuruse bilansi juures. Ilmneb, et eraldi maksti vabriku töölistele veel toiduraha 3 467 613 marka. Ametnikke ja teenijate palgale kulus kokku 2 812 560, pluss 363 168 marka toiduraha. Raha on veel kulunud jätiste väljaveoks, tööliste vanema ülalpidamiseks ja vahtidele (517 212 marka).

Kaubanduskulude all seisab suurima kulureana Tallinna kontor 1 641 696 margaga. Kärdla kontori peale kulus 123 472 marka, kaubavedudele 429 565 marka, gratifikatsioonideks teenijatele 749 240 marka. Kärdla kaubaladu võttis 137037 marka, posti- ja telegraafi kulud 98 652 marka, pangakulud 77634 marka, sõidukulud 289 602 marka, Haapsalu tall 7000 marka, Haapsalu agentuur 44 242 marka ja Heltermaa agentuur 12 560 marka.

Juhtiva direktori palk oli 1 132 580 marka, juhatuse liikmed said 40 000, revisjoni- komisjoni liikmed 15 000, juhatuse sekretär 75 300, Kärdla kiriku köster 4900 ja jurist 71 819 marka; talli ülalpidamine võttis 299 107, autode ülalpidamine 370 831, teenijate majade korras hoidmine 348 265, haigekassa 284 579, haigemaja 154 577, apteek 67 893, töövõimetute varjupaik 87 018, valgustus 266 255, teede-, sildade- ja aedade korrashoid 79 552, tööliste elumajade valve 2400, toetused töölistele -teenijatele 83 114, villaladu 18 050 ja teenijate sõidukulud 100 796 marka.

Eesti pangale 1927. aastal panditud kaupade nimekiri annab põhjaliku ülevaate toodangust. Nimekirjas olid: suurrätid, pearätid, voodivaibad, autovaibad (ka nahast äärtega), naiste kalev, marengo kalev, garntrikoo, meestrikoo, mütside trikoo, kammgarn, flanell, literakalev, kashmiir, kaitsevärviline ülikonnariie, palituriie, jahimeeste palituriie, veluurpalituriie, ulster, biiber, rajé, naiste veluur, flaush, värvitud drap, halat, autovaipade riie, aknaplüüs, põrandabobrik, villane vatt

Hiiu-Kärdla kalevivabriku tuntud mitmevärvilised suurrätikud kajastuvad ka selles nimekirjas arvukaima ja hinnaliseima kaubaartiklina.

Toodang oli varustatud plommidega, kust võis lugeda: H-K-K.)

1930. aastate alguses maksti töölistele kuni 2.80 kr päevas Suur osa tööst tasustati tükitöö alusel. Pea 20% töölistest olid üle 60. a. vanad .

Kärdla kalevivabriku juhatus asus Tallinnas Suur- Tatari 21b-3. Tallinna ladu asus Uus Hollandi 9, ait 5 ja 30, telefoninumber oli 305- 59 .