Hiiumaa kirjanduse lugu

Vaapo Vaheri kirjandusloo kohta võib rahumeeli kasutada sõna monumentaalne, teos on ilmunud kahes köites ja sisaldab kokku ligi 1800 lehekülge. Nõnda on uurimus eesti kirjanduse mahukaim regionaalne käsitlus, samas suurejooneline panus meie kirjandusloo uurimisse tervikuna. Kirjandusteadlane Toomas Haug: „Kuigi Hiiumaa võib keskmisele mandriinimesele seostuda unise suveidülliga, näitab Vaapo Vaher meile hoopis teistsugust Hiiumaad, vaimse stiihia harukordset allikat ja eesti kirjanduslugu kandvate vaimuliikumiste dramaatilist kohtumispaika. Sellise Hiiumaa sügavus ja ulatus on kirjandussõpradele kindlasti suureks avastuseks.“

Raamat pakub hulganisti värsket teavet ja uusi rakursse paljude eesti silmapaistvate kirjanike kohta ajaloolisest kaugusest tänase päevani, vaatluse alla kuuluvad Villem Ridala, Aino Kallas, Marie Under, Artur Adson, Ernst Enno, Debora Vaarandi, Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo, Tõnu Õnnepalu ja veel kümneid teisi. Aga ka kohaliku tähtsusega kirjutajaid. Raamatus ei ilmne üksnes kultuurigeograafiline fenomen, vaid ka paigalise enesesäilitamise trots. Ehkki teos oma olemuselt on akadeemiline, teeb autori kütkestav esitluslaad raamatu kaasahaaravaks ja hõlpsasti loetavaks.

Vaapo Vaherit on kõrgelt tunnustatud raamtu “Hiiumaa
Kirjanduslugu” eest.

1. Eesti Kultuurkapitali peapreemia kirjanduse valdkonnas 2019. aastal
“Eesti kirjandusloo uudse läbivalgustamise eest kodukoha-armastusest
sündinud mastaapses uurimistöös „Hiiumaa kirjanduse lugu“

2. Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi preemia “Kultuuripärl 2019”